Abi vaja geograafiaga.

Homme töö, oleks hea kui keegi saaks nendele mõnedki vastused anda

1. iseloomusta suurt ja väikest veeringet

2. selgita, kuidas jaotub vesi maakeral

3. millised on maailmamere kõige suuremad osad ? nimeta need ja iseloomusta

4. mille poolest mered erinevad ?

5. miks on merevesi soolane ja miks ei ole see kõikjal sama ?

6. millest sõltub merevee temperatuur ?

7. kuidas tekivad hoovused ? iseloomusta

8. mis põhjustab loodeid ?

9. kuidas looded maakera eri piirkondades varieeruvad ?

Homme töö, oleks hea kui keegi saaks nendele mõnedki vastused anda

 

1. iseloomusta suurt ja väikest veeringet

2. selgita, kuidas jaotub vesi maakeral

3. millised on maailmamere kõige suuremad osad ? nimeta need ja iseloomusta

4. mille poolest mered erinevad ?

5. miks on merevesi soolane ja miks ei ole see kõikjal sama ?

6. millest sõltub merevee temperatuur ?

7. kuidas tekivad hoovused ? iseloomusta

8. mis põhjustab loodeid ?

9. kuidas looded maakera eri piirkondades varieeruvad ?

1)

Väike veeringe: Vesi aurustub õhku ja muutub pilveks. Sealt sajab see vihmapiiskadena alla merre.

Suur veeringe: Vesi aurustub õhku ja muutub pilveks. Veepiisad sajavad taevast alla maa peale. See imbub läbi maapinna ja lõpuks läheb põhjavette.

Siis algab kogu asi uuesti.

2) magevesi(enamus on poolustel tahkel kujul) ja soolane vesi

3)Ookeanid. Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. (iseloomusta lol? Suur hulk soolast vett )

4)Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

5) Seal lahustunud soolade tõttu, soolsus oleneb setetest, avatusest ookeani(te)ga ja allikatest ja suubuvatest jõgedest ( magevesi ).

6) Temp sõltub hoovustest, geomeetrilisest asukohast ja vb midagi veel

7) Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.

8)Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike.

9)Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel.

Oh suured tänud Õpin käbe ära