Kui paljud on surmale/maailmale mõelnud?

Kui paljud on surmale mõelnud? Nagu tõsiselt, et mingi hetk oled 20 vms ja siis põmaki 60 vähihaigena morfiini saamas vms.

Ma mõtlesin, külmavärinad ajab peale pmst, see, et mingi aeg suren ära.

Mõelge tõsiselt siis saate pihta.

Ja see ka, et miks üldse midagi olemas on? Võib-Olla on üldse tühjus, pole universumit ega mitte kui midagi? Mis siis kui lihtsalt must pilt ja kõik?

Mis loogika järgi peame meie/maa/universum eksisteerima?

Ma lihtsalt ise jään sügavalt mõtlema seda vahest.

Väga filosoofiliselt lähtud sellesse eksistentsi ja universumi teemasse. Loomulikult on kõik sellele kasvõi korra mõelnud, sealhulgas ka mina. Kuid mina võtan asja pigem niimoodi, et elada tuleb tänases päevas. Ei tasu liialt mõelda sellele, mis saab paarikümne aasta pärast. Kunagi tuleb niikuinii aeg minna.

EI mõtle ,nagunii tuleb surra .

Kui olin 6 aastane, siis mõtlesin alles 6 aastane see aasta saab 16 ja hakanud mõtlema, kui kiiresti 10a läinud.

Mingit jumalat ja taevast pole igatahes olemas, sured ära siis kõik.

Mingit jumalat ja taevast pole igatahes olemas, sured ära siis kõik.

How do you know that ? Äkki on surres üldse teine dimensioon ja teine "elu" millest inimrass pole kuulnudki... aga no äkki tuleb püksi, kes kurat teab

Ma lugesin ühe raamatu ära.

Ja seal rääkis, et vihm sajab, et mulda viljakana hoida jms paska, kõik see ethreal võib tõsi olla or not.

Pmst iga asi muutub kasulikuks vms.

Veekogu+päike - auramine - vihm - viljakas muld - söök

jms pask

MA pole 17 aga k6ik rääägivad et kui 17 see on k6ige pikke elu aasta nauttige oma 17 aastat Kui 18 siis ei märgagi kui 60 juba :S

Ei mõtle üldse sellise asja peale. Tuleb siis kui tuleb.

Ei mõtle ka sellest kuna nagunii varsti tõmban hauda ära.

MA pole 17 aga k6ik rääägivad et kui 17 see on k6ige pikke elu aasta nauttige oma 17 aastat Kui 18 siis ei märgagi kui 60 juba :S

Samas mu 18. eluaasta on ka seni suht aeglaselt möödunud siiski. Kuu pärast 19, eks näis, mis mõtted siis juba on...

//muidu jah. võtan igat asja kui seiklust ning kui osad üritavad konfrontatsioone ja igast sittasi olukordi vältida, siis mina naudin selliseid hetki, kui ma pean iseendast sõltuma, et ellu jääda või nt nagu ükskord, kui pidin Raasikult Tallinna tööle jalutama öösel (~45km) 8 tunniga aprillikuus, omal vaid t-särk seljas ja telefonil aku tühi (sama ka teisel tüübil). Sai lausa jalgratas varastatud mingist külast vahepeal ja siis sõitsime kordamööda üks lenksul, teine väntas ja vastupidi viimased 20km . Hilinesin vist mingi 15 minutit aint. Ofc ma olin suht pump ka siis, aga njah.

17 on selle pärast pikk, et siis sa terve aeg ootad, kuni sa 18 saad. See on umbes sama, mis istuda 12h ühe koha peal ja jälgida, kuidas sekundid mööduvad. Nii tundub aeg üli aeglaselt liikuvat.

 

Samas mu 18. eluaasta on ka seni suht aeglaselt möödunud siiski. Kuu pärast 19, eks näis, mis mõtted siis juba on...

 

//muidu jah. võtan igat asja kui seiklust ning kui osad üritavad konfrontatsioone ja igast sittasi olukordi vältida, siis mina naudin selliseid hetki, kui ma pean iseendast sõltuma, et ellu jääda või nt nagu ükskord, kui pidin Raasikult Tallinna tööle jalutama öösel (~45km) 8 tunniga aprillikuus, omal vaid t-särk seljas ja telefonil aku tühi (sama ka teisel tüübil). Sai lausa jalgratas varastatud mingist külast vahepeal ja siis sõitsime kordamööda üks lenksul, teine väntas ja vastupidi viimased 20km . Hilinesin vist mingi 15 minutit aint. Ofc ma olin suht pump ka siis, aga njah.

Mingi 10k trek ja tagasi ei viind eks

Olen mõnelnud universumi peale. Olen mõelnud just selle peale, et kusagil see ju peab lõppema ja kui lõppeb siis kuidas? Mis seal on kus see lõppeb, kuidas see lõppeda üldse saab. Selle peale olen korduvalt mõelnud ja paraku on see lihtsalt selline asi mida arvatavasti kunagi teada ei saa.

Surmale olen ka palju mõelnud. Mina usun sellesse, et igal inimesel on hing. Kui inimene sureb jääb ta hing mõneks ajaks rändama, kuni leiab inimkeha(ehk siis "beebi") ning siseneb sinna ja elab uuesti teise inimesena. On ju inimesi kes veel oma eelmist elu mäletavad ja miks mitte uskuda, see kõlab ju loogiliselt. Nii mõnigi, isegi siin foorumis on ennast magamas näinud kuskilt lae alt, see ongi hing.

Olen mõnelnud universumi peale. Olen mõelnud just selle peale, et kusagil see ju peab lõppema ja kui lõppeb siis kuidas? Mis seal on kus see lõppeb, kuidas see lõppeda üldse saab. Selle peale olen korduvalt mõelnud ja paraku on see lihtsalt selline asi mida arvatavasti kunagi teada ei saa.

 

Surmale olen ka palju mõelnud. Mina usun sellesse, et igal inimesel on hing. Kui inimene sureb jääb ta hing mõneks ajaks rändama, kuni leiab inimkeha(ehk siis "beebi") ning siseneb sinna ja elab uuesti teise inimesena. On ju inimesi kes veel oma eelmist elu mäletavad ja miks mitte uskuda, see kõlab ju loogiliselt. Nii mõnigi, isegi siin foorumis on ennast magamas näinud kuskilt lae alt, see ongi hing.

+1, täpselt samamoodi olen mõelnud

Olen mõelnud sellele , et kõik on nii paika pandud elus ja kõik on nii täpselt välja mõeldud.

ja , et mis siis saab kui ära suren , et nagu uni aga ei ärka kunagi ülese , kõik teised elavad aga sina nagu koguaeg magaksid , inimesed elavad võibolla veel miljard aastat ja sina elad sellest ainult 70.

Olen mõelnud sellele , et kõik on nii paika pandud elus ja kõik on nii täpselt välja mõeldud.

ja , et mis siis saab kui ära suren , et nagu uni aga ei ärka kunagi ülese , kõik teised elavad aga sina nagu koguaeg magaksid , inimesed elavad võibolla veel miljard aastat ja sina elad sellest ainult 70.

wow.. gay

Olen mõnelnud universumi peale. Olen mõelnud just selle peale, et kusagil see ju peab lõppema ja kui lõppeb siis kuidas? Mis seal on kus see lõppeb, kuidas see lõppeda üldse saab. Selle peale olen korduvalt mõelnud ja paraku on see lihtsalt selline asi mida arvatavasti kunagi teada ei saa.

 

Surmale olen ka palju mõelnud. Mina usun sellesse, et igal inimesel on hing. Kui inimene sureb jääb ta hing mõneks ajaks rändama, kuni leiab inimkeha(ehk siis "beebi") ning siseneb sinna ja elab uuesti teise inimesena. On ju inimesi kes veel oma eelmist elu mäletavad ja miks mitte uskuda, see kõlab ju loogiliselt. Nii mõnigi, isegi siin foorumis on ennast magamas näinud kuskilt lae alt, see ongi hing.

nagu unenägu ... , ise magad , aga hing rändab ringi , ning sina oledgi nagu hing , ning näed seda . kui ülesse ärgata siis natuke on ikka meeles . Kõigeparemini jäävad meelde unenäod , kus sa oled kuidagi haiget saanud .

Mina näen unes tavaliselt seda , mida olen magama jäädes mõelnud..

Suht haige on mõelda selle päikesetormi , ning maailalõpu peale. Näiteks , kui maailma enam ei ole , ning keegi inimene on kuskil teisel planeedil , siis mis temast saab ? Kas ta sureb ka siis lampi ära ? Kas maailma asemele jääb lihtsalt must koht ? Nii paljuu küsimusi tekib :S..

Olen mõelnud.